Artiklid

Artiklid

Kohvi kasvatamine

Kohv on üks vähestest rahvusvaheliselt kaubeldud tarbekaupadest, mille tootmine ei toimu suurtes istandustes, vaid enamasti väikeettevõtjatest farmerite poolt. 70% maailma kohvist kasvatatakse istandustes, mille suurus on alla 10 ha ja sellest omakorda suurem osa pereistandustes, mille suurus on keskmiselt 1–5 ha. Näiteks 2013. aastal oli iga Eesti elaniku kohta 1,7 ha metsamaad. 

 

Kohvi tootmine hõlmab mitmeid erinevaid tegevusi, mis ulatuvad kasvatamisest röstimise, pakendamise, transportimise, valmistamise ja jäätmete kõrvaldamiseni – kõik need võivad avaldada aga kahjulikku keskkonnamõju (1). Varasemad uuringud on leidnud, et kohvi tootmine on seotud raadamisega, mis põhjustab bioloogilise mitmekesisuse kadu ja elupaikade killustumist (2) ja pinnavee reostamist (3).

Kaks peamist kohvi kasvatamise meetodit on varjus kasvatatud (shade-grown) ja istanduses kasvatatud ehk otsese päikese käes kasvatatud (plantation-grown või sun plantations või full-sun farming või sun cultivation) taimed, millel mõlemal on erinev mõju metsloomadele ning kohalikule kogukondadele.

Looduslikud kasvasid kohvipuud algselt troopiliste metsade varjus, kuid kaasaegsed kohviistandused on suured avatud väljad, mis oma suure saagikuse säilitamiseks vajavad pestitsiide, niisutamist ja väetamist. (8) Istandustes saab ühelt taimelt aastas 700‒900 grammi rohelisi kohviube ja taime eluiga on umbes 15‒30 aastat, looduses võib taim vilja anda kuni 50 aastat. (4)

Saagikoristuse aeg on riigiti erinev, sest kliimaolud on isesugused. Ekvaatorist põhja poole jäävates piirkondades korjatakse saaki septembrist märtsini, ekvaatorist lõuna poole jäävates piirkondades aprillist augustini. Ekvatoriaalsetes riikides on kaks koristusperioodi. (4). Saagikoristuse ajal on palju väljakutseid, alates töötajate puudusest kuni kliimamuutustega seotud aspektideni, kus fermenteerimine ja kuivatamine võib langeda kokku nädalaid kestva vihmasajuga. (5)

Üks oluline erinevus kvaliteetse erikohvi ja masstoodetud kohvi vahel on kohviubade korjamise protsessis. Ebaühtlase kvaliteediga masstoodetud kohvi korjamine on automatiseeritud ja kohvitaimed tühjendatakse valimatult ‒ saagi hulka satuvad ka toored, ussitanud ja üleküpsenud kohvimarjad. (6) Protsess, mille käigus võetakse kohvipuu kõik marjad korraga on saanud nimetuse Strip picked või Stripping. Tootja jaoks on suurim probleem antud protsessi juures õige ajastamine, mistõttu kogutakse 100 kohvikirsist proov, et määrata nende küpsemisetapp. (7)

Kvaliteetsemat erikohvi korjatakse hoolikalt – korjaja nopib vaid need marjad, mis on ideaalselt küpsed ja ilusad ning naaseb sama taime juurde mitu korda, et noppida ka hiljem valmivad marjad. (6) Sellist koristamist kasutatakse tavaliselt püsiva intensiivsusega piirkondades, kus saagikus kõrge. Ollakse arvamusel, et kvaliteetset kohvi saab ainult selektiivset korjamist rakendades, mis kehtibki väikeste istanduste puhul, kuid suurte farmide puhul oleks see liiga aeganõudev protsess. Mehaaniline korjamine, mida rakendatakse peamiselt Brasiilias ja Hawaiil, põhineb kohvipuu okste vibratsioonil, kus iseliikuvad masinad eemaldavad puudelt kirsid, tuulavad läbi ning lõpuks koguvad kokku. (7)

Millist kohvi siis eelistada, kui arvestada ainult tema kasvatamisest tingitud jalajälge? 

Meie valikust on selleks kõige-kõige parem alternatiiv Guatemala, Quetzalito farmi kohv või Guatemala, Ceiba kohv, kus kohvimarjad on käsitsi korjatud ja töödeldud orgaaniliselt. Enamik piirkonna farmereid kasvatab oma vilju varjus, mis tagab kvaliteetsema ning keskkonnasõbralikuma tootmise.

Lisaks, tasub mõelda millega mitte mahedat kohvi pritsitakse ja milline mõju sellest tuleneb meie pinnasele ja ka tervisele. Võmalusel eelistada mahemärgisega kohvi, nagu seda on Colombias asuva Planadese farmi ja Indoneesias asuva Sumatra farmi saak.

 

Loe edasi, mida kohvioad sisaldavad, mis see kohv üldse on ja kuidas eristada õigeid mahemärgiseid

 

Kasutatud allikad: 

1. Phrommarat, B. (2019). Life Cycle Assessment of Ground Coffee and Comparison of Different Brewing Methods: A Case Study of Organic Arabica Coffee in Northern Thailand. Environment and Natural Resources Journal, 17(2), 96–108

2. Ambinacudige, S., Choi, J. (2009). Global coffee market influence on land–use and land–cover change in the Western Ghats of India. Land Degradation and Development, 20(3), 327–35.

3. McColl, S. (2015). Coffee’s Invisible Carbon Footprint. https://www.ecowatch.com/coffees-invisible-carbon-footprint-1882175408.html 

4. Raun, A., Grossfeldt, K. (2014). Kohv. Ajalugu, kasvatamine, valmistamine ja nautimine. Tallinn: Menu kirjastus.

5. Nordic Approach. Colombia. https://nordicapproach.no/origins/colombia/

6. Coffee People. (2019). Mis jook on kohv? https://www.coffeepeople.ee/menuu/uudised/artiklid/uudis/2019/08/19/mis-jook-on-kohv

7. Illy, A & Viani, R. (2005). Espresso Coffee: The Science of Quality. Cambridge: Academic Press

8. Commission for Environmental Cooperation. Shade-Grown Coffee. www.cec.org/background-materials/shade-grown-coffee