Teadustööd

Teadustööd

Eestis müüdava kohvi keskkonnamõju ja inimeste teadlikkus kohvist

Magistritöö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade kohvi tootmise olemusest ning selle keskkonnamõjudest ning alternatiivsetest stsenaariumitest. Tehakse kindlaks Eestisse imporditud kohvi süsinikujälg, alates kohvimarja korjamisest kuni kohvipaksu jäätmete käitluseni ehk hällist hauani ühe ettevõtte näitel ning selgitakse välja Eesti tarbijate teadlikkus kohvi ja tema märgiste suhtes.

Uurimusküsimustele vastuste leidmiseks kasutati olelusringi hindamist, poolstruktureeritud intervjuudega küsitleti Eesti kohvivaldkonna eksperte, biokeemikuid ja röstmeistreid ning kvalitatiivse metoodikaga küsitleti tarbijaid.

Töö esimene pool annab teoreetilise ülevaate kohvimarjast, töötlemismeetoditest, sertifikaatidest ja tootmismahtudest. Töö teine pool keskendub võimalike keskkonnamõjude leidmisele läbi süsiniku-, vee- ja energia jalajälje farmi, transpordi kui ka röstimiskoja tasemel.

Tootmistasandi põhjal on kõige väiksem keskkonnamõju röstimisel ja jahvatamisel ning suurim vee- ja süsinikujälg tekib roheliste kohviubade töötlemisel. Andmete puudumisel pole uurimustöösse kaasatud pakendite, tootelehtede ning ja transpordikastide keskkonnamõju. Samas on uuringud tõestanud, et kohvi olelusringi arvutamisel on suurimad mõjutajad kohvi tootmine ning selle valmistamine ja transport koos pakenditega on vähetähtsad.

Valdkonna spetsialistid on teadlikud, millised kohvi töötlemise viise eelistada keskkonnaaspekte arvestades, kuid teevad oma valiku siiski maitse ning kvaliteedi järgi. Samuti tuli ilmsiks, et tarbijate teadlikkus on viimase 10 aasta jooksul pigem suurenenud ning tuntakse suuremat huvi kohvi töötlemismeetodite, päritoluriikide ning maitsete suhtes.

Tarbijaküsitluse analüüsist selgus, et teadlikkus märgistest on küllaltki kõrge ja ka ettevõtted on hakanud tähelepanu pöörama farmerite õiglasele tasustamisele, mahemärgistele kui ka tootmisahela läbipaistvusele.

Loe lähemalt siit.