Viimastel aastatel on järjepidevalt kasvanud erinevate mahemärgistega toodete populaarsus. See näitab, et inimesi huvitab, et nende valitud tooted oleksid valmistatud võimalikult naturaalsel viisil ja kooskõlas keskkonnaga. Samal ajal on hakatud järjest enam rääkima rohepesust ehk tarbijate eksitamisest, kui tooteid näidatakse keskkonnasõbralikumana kui need tegelikkuses on. Kohvide puhul võib olla olukord aga hoopis vastupidine –  isegi vastava märgiseta kohvid võivad olla vägagi keskkonnasõbralikult kasvatatud.

EUROOPA MAHEMÄRGISEST KOHVIDEL

Euroopa Liidu mahemärgist saab usaldada

Mõnel Coffee People’i kohvil (näiteks Guatemala kohvifarmi San Antonio de Huista või Põhja-Sumatras kasvatatud kohvil) võib leida rohelise lehekesega logo ehk Euroopa Liidu mahemärgise. Tegemist on Euroopa Liidu riikides laialt kasutatud logoga, mis muutus 2012. aastal kohustuslikuks kõigile Liidu piires toodetud või pakendatud mahetoodetele. Kuna seda märgist kandvate toodete kontrolli eest vastutavad väga konkreetsed struktuurid, võib seda mahelogo usaldada.

Logole on märgitud kaks lisainfot. Esiteks, kust on pärit toote tooraine, kas Eestist, Euroopa Liidust või väljastpoolt Euroopa Liitu ning teiseks, milline järelevalveasutus on kontrollinud toote valmimise viimast etappi. Kohvide puhul võib olla kindel, et nende tooraine pärineb kolmandatest riikidest väljaspool Euroopat; selle väljatoomiseks on lisatud kohvide märgisele “ELi väline põllumajandus”.

Eestis toodetud või pakendatud mahemärgisega tooteid kontrollivad kas Põllumajandusamet, mida tähistab logol kood EE-ÖKO-01 või Veterinaar- ja Toiduamet, mida tähistab kood EE-ÖKO-02. Meie mahemärgisega kohvidel on kõigil märgitud EE-ÖKO-02, mis tähendab, et nende toodete sisu vastavust märgisele on kontrollinud Veterinaar- ja Toiduamet.

Mida see märgis tootel siis tähendab? ELi mahelogo võib kasutada ainult siis, kui toode sisaldab vähemalt 95% ulatuses looduslikke mahepõllumajanduslikult toodetud koostisosi ning ülejäänud 5% peavad vastama rangetele tingimustele. Tooted peavad vastama Euroopa Liidu põhimõtetele mahepõllumajandusliku tootmise osas ehk tooraine kasvatamisel..

See tähendab, et mahefarmerid peavad taimede tervise hoidmiseks ja mullaviljakuse säilitamiseks kasutama teistsuguseid lahendusi, nt:

Miks üldse mahetooteid eelistada?

Mahetoodete suureks eeliseks on see, et nad on kasvatatud põhimõtetel, mis on keskkonnale vähem kurnavad – nii maapinnale kui loodusele on parem see, mida vähem keemiat kasutatakse taimesaaduste kasvatamisel. Erinevate keemiliste pestitsiidide ja muude vahendite lisamine väsitab pinnast, mis ei pruugi pärast enam nii hästi vilja kanda. Selleks, et kurnatud maalapil hiljem saaki saada, tuleb kasutada üha rohkem ja kangemaid lisaaineid.

Mahepõllumajanduslikke põhimõtteid järgivad kohviistandused annavad aga kauem saaki ning on ka oluliselt väiksema ökoloogilise jalajäljega. Meie mahemärgisega kohvid on kasvatatud täielikus sümbioosis loodusega. Näiteks meie uusim kohv Guatemalast, San Antonio de Huista farmist on kasvatatud varjus, mille tõttu annavad taimed küll korraga väiksemat saaki, kuid on paremini kaitstud erinevate haiguste ja kahjurite eest.

Paljudel kohvidel ei ole küll märgist, kuid sisu on  mahe

Oma kohvifarmereid tundes teame, et mahemärgise saamine on nende jaoks nii aja- kui rahakulukas ja pikk protsess. Seetõttu ei ole paljudel kohvidel vastavat märgist, kuigi tegelik sisu vastab nõuetele. Mahemärgist saavad endale lubada suuremad ja jõukamad kohvifarmid, kellel on piisavalt ressursse, et vajaliku bürokraatiaga tegeleda.

Näiteks meie Colombia kohvi Aguas Claras nimelistest kohvifarmist on kasvatatud orgaaniliselt – taimedel ei kasutata mingisugust keemiat, vaid neid väetatakse kohviviljadest ülejääva viljalihaga, mis on ka eriti ökonoomne lahendus. Põhjus, miks nendel kohvidel ei ole mahemärgist, on see, et tegemist on väga väikeste kohvifarmidega, mille farmeritel ei ole isegi e-maili aadressi, et oma paberimajandust ajada.