Kas oled kunagi mõelnud sellele, milliseid aineid kohvioad sisaldavad – kui palju on neis suhkruid, happeid ning kui palju võib kõikuda kofeiini sisaldus? Meie keemikuharidusega teadlasehing Johan Rohtla viis koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega läbi kohvi keemilised analüüsid, mille käigus sai vastused nendele küsimustele.
Uuringu eesmärk oli analüüsida kohviubade keemilist koostist nii rohelisel kui röstitud kujul ning saada teada, kui palju on kohviubades orgaanilisi happeid, suhkrut ja kofeiini. Tulemused olid üllatavad! Kokku 38 erinevat proovi näitasid, et kohvis ei sisaldu suhkruid. See tähendab, et kohvile annavad magusa maitse hoopis lenduvad aroomiühendid, õpitud assotsiatsioonide tõttu seostuvad inimesele magusa maitsega.
Orgaanilistest hapetest tuvastati aga äädikhapet, sidrunhapet ja õunhapet, millest enim oli kohvides äädikhapet. Analüüsid näitasid, et hapete sisaldus on erinevates kohvides vägagi erinev, sõltudes kohvi päritolust ning huvitaval kombel ka kohvijoogi valmistusmeetodist. Näiteks espressomeetodil valmistatud kohvis oli happeid kõige rohkem ning sifoonmeetodiga valmistatud kohvis kõige vähem.
Erinevate kohviubade kofeiinisisaldus võis olla 0,48 kuni 0,92 grammi liitri kohta. See tõestab, et kofeiinisisaldus võib kohvis erineda pea kahekordselt. Analüüsidest selgus, et suurimat mõju kohvi kofeiinisisaldusele avaldas kohvi valmistusmeetod: kõrgeima kofeiinisisalduse andis espressomeetodil valmistatud kohv ning madalaima andis sifooniga valmistatud kohv.