Ajaloolased peavad kohvi omaduste avastamisajaks juba 7. või 8. sajandit. Legendi kohaselt märkas üks Etioopia kitsekarjus nimega Kaldi, et tema kitsed olid pärast senitundmatute marjade söömist palju energilisemad – kepslesid ja tantsisid õhtuni. Nii proovis Kaldi ka ise neid salapäraseid marju, mis andsid tallegi energiat. Alates selle avastamisest on kohv mänginud inimkonna ajaloos olulist rolli. Mida teame kohvimarjadest tänaseks?
Kohvi taimeperekond Coffea hõlmab umbes 70 erinevat liiki, millest kaks peamist on Coffea arabica ehk araabika ja C. canephora ehk robusta, mida kasvatatakse ka peamiselt kohviistandustes. Vähemtuntud liikide hulka kuuluvad ka näiteks C. liberica ja C. excelsa, mida kasvatatakse peamiselt Lääne-Aafrikas ja Aasias ning mis moodustavad ainult 1–2% kogu maailma toodangust.
Araabika kohvitaimed eelistavad merepinnast 1300‒2000 meetri kõrgusel asuvat kasvukohta. Need kohvipuud on õrnad, haigustele ning kahjuritele vastuvõtlikud ning kasvutingimuste suhtes nõudlikud. Ning ka saagi kogumine on töömahukas, sest marjad ei valmi mitte ühekorraga, vaid järk-järgult. Robusta kasvab aga madalamal kõrgusel (merepinna ja 300m vahel), on väga haiguskindel ja annab tavaliselt ühe kohvipuu kohta kaks korda rohkem saaki kui araabika. Robusta maitsed on aga robustsemad, kohati isegi puised ja kibedad. Enamasti kasutatakse seda odavamates kohvisegudes, mis on sinna lisatud kofeiinisisalduse tõstmiseks ning kilohinna vähendamiseks. Araabika kohv on robustast tavaliselt vähemalt kaks korda kallim.
Veel üheks erinevuseks araabika ja robusta vahel on nende kofeiinisisaldus, araabika ubades on kofeiini oluliselt vähem: 0,8‒1,4%, aga robustas 1,7‒4%. Nii kohvieksperdid kui kohvi tarbijad on samal arvamusel, et robusta ei pääse araabikale ligilähedalegi maitse- ning lõhnaomaduste ning vaheldusrikkuse poolest.
Mitmed teadlased tegelevad juba aastakümneid kahe kohvitüübi ristamisega, et luua kohvisort, milles oleksid ühendatud araabika maitse- ja lõhnaomadused, kuid robusta vähenõudlikkus, parem vastupanuvõime haigustele, suurem saagikus ja lihtsam saagi koristamine.
Vietnami liitumine suurte kohvitootjate ringiga on suuresti aidanud kaasa maailma kohvitoodangu kaldumisele robusta suunas, sest kasvatab just robustat. Probleem peitub aga selles, et kuna kohviturul on robustat palju, kannatavad just kõrge kvaliteediga araabika tootjaid: turul on liiga palju odavat kohvi, mis viib hinnad alla ja liiga vähe spetsialiseerunud turgudele orienteeritud kvaliteetkohvi.