Kohv on üks kõige laialdasemalt tarbitud jooke maailmas. Miljarditesse ulatuvas sektoris on pikk, aga vajalik kett farmeritest kuni tarbijani välja. Enamik kohvi kasvatatakse väikefarmides, näiteks meie Colombia Inga Aponte uba kasvatab vana indiaani hõim oma reservaadi aladel. Maailmas on teadaolevalt ligi 100 miljonit kohvifarmerit.

Kohvi tulevik

KOHVI AJALUGU NING FAKTID

Peamised kaks kohviliiki on araabika, mis moodustab turust ligi 60%, ning robusta, mis moodustab ülejäänud 40%. Kohvi on kasvavatud teadlikult viimased paarsada aastat, metsikult juba aastatuhandeid, algselt toiduainena, hiljem kohvijookide valmistamiseks. Esimesed kirjed araabika kasvandustest pärinevad Aafrikast, 18. sajandi esimesest poolest, kuid arvatavasti kasvatati seal kohvi juba paarsada aastat enne seda. Esimesed märked robustat kasvatavatest farmidest pärinevad 1870ndate algusest. Vaatamata kõrgetele ootustele, ei saanud uue oa (robusta) kasutusele võtmisest asja, kuna selle maitse ei vastanud tarbijate ootustele, mistõttu kadus selle vastu huvi ka kohvi kasvatajatel ning müüjatel.

Paljud tarbijad, isegi inimesed, kes töötavad kohvivaldkonnas, pole teadlikud, et maailmas on olemas rohkem kui kaks kohviliiki. Teadaolevalt on olemas üle 120 erineva kohviliigi, mis kasvavad metsikult troopilises Aafrikas, India Ookeani saartel nagu Madagaskaril, Komoori saartel ja Maskareenidel, Aasias ning Australaasias.

JÄTKUSUUTLIK KOHVIMAAILM

Hoolimata suurepärasest agronoomilisest ja majanduslikust edust on araabika ja robusta oale langemas tume vari. Kohvimaailma tulevikku varjutavad uued ohud ja probleemid. Ühe probleemina võib nimetada kliimamuutust. Eriti suur mure on sagedased ning üha pikemaks muutuvad põuaperioodid. Näiteks on meie Brasiilia oad alati olnud märgtöödeldud, kuid selleaastane saak on veepuuduse tõttu saanud kuivtöötluse. Samuti on laialdaselt levinud erinevad taimehaigused nagu leherooste ning kahjurid, mis saaki hävitavad.

Arvestades kohvisektori jätkusuutlikkuse tähtsust, tekib kaks olulist küsimust. Kui suur on looduslike kohviliikide väljasuremisoht? Ja milliseid kohviliike tuleks kaitsta ning prioriteetseks pidada?

VÄHEMALT 60% KOHVIPUULIIKIDEST ON OHUS

Maailma looduskaitseliidu tellitud uuringus leiti, et väljasuremisohus on 75 kohviliiki (ca 60%), 13 liiki on kriitiliselt ohustatud, 40 liiki ohustatud ning 22 liiki on haavatavad. Kõige rohkem ohus olevaid kohviliike on Madagaskaril (43). See statisikat pärineb 2012 aasta uuringust “Predicting future trends and identifying priorities. PLOS ONE 7, e47981 (2012)”

Kõige populaarsem kohvisort araabika, mida toodetakse kõige laialdasemalt on oma koha leidnud ohustatud liikide nimekirjas. Teadlased on arvamusel, et see liik on väljasurnud juba 60 aasta pärast.

MIDA TEEVAD KOHVITOOTJAD, ET MUUTA SEDA MURET TEKITAVAT TULEVIKUSTATISTIKAT?

Kliimamuutusele vastu astumiseks üritavad farmerid leida erinevaid viise, kuidas oma saaki kaitsta. Paljud farmid kasvatavad kohvipuude kõrval suuremaid puid, et pakkuda varju ning luua sümbioos näiteks nagu meie valikus olev Guetmala Ceiba. Mõned farmid liiguvad aina kõrgemale, kuna sealne kliima on jahedam ning meeldib kohvitaimedele rohkem. Farmerite viimane päästerõngas on vahetada kasvatatavad kohviliigid välja mõne vastupidavama sordi vastu.

Põhirõhk peab olema kohvitaime loomulike kasvutingimuste säilitamisel.

Etioopias loodi hiljuti kolm suurt kaitseala, et kaitsta metsikult kasvavaid araabika kohvipõõsaid. Seda kohvi ei tarbita vaid kohapeal, vaid on kõrgelt hinnas ülekogu maailma. Seda liiki kasutatakse ka liigikuse arenduses, et luua uusi kohvisorte. Hetkel on vaid kolm protsenti Etioopia maa alast kaetud metsaga, seega on metsikult kasvav kohvi tõsises ohus. Aastal 2007 kutsuti kohalikke koolilapsi üles osalema programmis. Kus kirjutati laule, luuletusi ning joonistati pilte metsikult kasvavast kohvipõõsast, et tuua avalikkuse tähelepanu metsikult kasvavale kohvile ning metsa säilitamise olulislusele.

KOHVI OTSEKAUBANDUSES PEITUB VÕLU

Kui farmi tootlikus langeb, liiguvad suurkorporatsioonid edasi uute farmide suunas, kes suudavad toota piisavas koguses kohvi, jättes väikefarmid sissetulekuta. Sellistel juhtudel tulevad pilti ettevõtted nagu Coffee People, kes kasutavad oma röstikojas läbi otsekaubanduse ehk direct trade’i hangitud rohelist uba. Mõistet direct trade kasutatakse, kui ettevõte ostab oma kohvi rohelise oa otse farmerilt või koroporatioonilt. Tänu farmerite ja kohvitootjate omavahelisele suhtlusele kaovad kohvi hinnast ebavajalikust vahendamisest tulenevad lisatasud, lõivud ja teenustasud. Hind on seotud kvaliteediga – farmeritele makstakse kõrgema kvaliteediga kohviubade eest oluliselt kõrgemat tasu, mis tähendab, et rahul on nii farmerid, kes on paremini tasustatud kui tarbijad, kes saavad paremat kohvi.

Oluline on anda kõigile kohvifarmeritele ligipääs informatsioonile kuidas päästa meie armastatud kohv. Tänu farmerite ja kohvitootjate vahel toimivale suhtlusele otsekaubanduses, saavad kohvitootjad farmeritega jagada teaduslike uurimuste tulemusi, mis annab lootust kohvi väljasuremise aega edasi lükata.

Kasutatud materjal: